Kuidas ma aiaplaani üritasin teha

ja mis sellsest siis lõpuks välja tuli. Eks algas kõik sellest kui ma avastasin, et vastostetud maakodu endine kartulimaa on minu jaoks ilmselt liig, mis liig. Kartulit ma ju kasvatama ei hakka, no nii ma otsustasin tookord, ja kes seda maad künnab ja randaalib, vaod sisse ajab ja kartulid maha peneb? Egas ometi mina, omal ajal maatöö eest linna põgenenud, paadunud linnaproua? Ma tahtsin üleüldse endale ikka sellist saun-suvila tüüpi maakodu - kuhu tuled, loed raamatuid, istud internetis, magad ja sülitad lakke.Ümberringi metsik loodus ja rahu, aina naudi suvepuhkust. Aga juhtus teisiti: mees tahtis just nimelt seda sauna ja konnatiiki.Kevadine aeg ja konnad teadagi krooksusid oma ürgset regiväsrsilist konnalugu ning ilmselt lõid mehel ürgsed esivanemate geenid välja. Petserimaa- esivanemate rajad ja kõik selline....aga tegelikult sai otsustavaks Wifi olemasolu. Mina leppisin asjaoluga ja koht oligi ju peaegu metsik loodus. Et mul kogemused aiandusega piirdusid maatöödega sügavas lapsepõlves: peenarde rohimisega ja kolhoosipõllul kaalikate kõplamisega, siis otsutasin läheneda asjale teaduslikumalt. Minna rahavaülikooli ja õppida veidi aia planeerimist. Sattus olema hästi vahva õpetaja ja plaan saigi valmis, aga siis ma veel ei teadnud, et ma ei ole plaani-inimene. Vot ma olen tõeline shoppaja aiapoes.Kui ikka taim meeldib, siis ostan. Ja meeldima hakkab mulle taim siis kui ma temast midagi põnevat teada saan. Ja kahjuks on kõik taimed põnevad. Eriti muutuvad nad põnevaks minu jaoks kui ma lähen poodi ostma ühte taime, aga ette satub teine. No see, selleks. Lahke ja töökas naabrimees kündis mul saunaesise maatüki sügisel ära ja kevadel randaalis. Ja siis ma külisin lilleseemneid sinna tehes nii,  nagu aednikuproua Mutso soovitas, aga kahjuks oma iseenesetarkuse variatsiooniga. Ma külilsin ka muruseemet samasse ja kohe hulgi.Ja kui õpetaja kursustel meile kinnitas, et esimesel aastal ei ole lilleniit see, mida me loodame. Siis esimesel aastal ületas ta kõik minu lootused. Aga nüüd kasvab seal see, mis ilmselt isloomulik sellele kandile. Ja kahjuks on isloomulik sealsetele põldudele ka ohakas.Algul olin ma igasuguse kitkumise vastane, aga nüüd pean pattu tunnistama: olen ikka sikutanud hambad ristis neid ohakaid välja, aga looduse vastu ei saa. Ja seepärast ma räägin kõikidele imestajatele, et ka ohakas on taim ja peab kusagil kasvama.Miks siis mitte minu lilleniidul? Poole kõravaga olen midagi kuulnud permakultuurist. Äkki tuleks hakata hoopis seda viljelema?

Karikakrad ülal ja ristik tiigi veeres

Aga ei puudu ka ohakas

Tekkinud on mingid nelgid

Raudrohi ja madar

Hommikune udu soos

See soo on ikka võrratu, kui vaid neid sääski nii paljuu ei oleks! Aga hea asi sel pahupoolel  kah: külalised ei püsi väga kaua.