Lilleniidu jätk...

Esimene aasta, nagu ma ennist kirjutasin, oligi tegelikult minu lilleniidu jaoks kõige põnevam. Iga hommik oli isenägu ja värvikirevust kui palju!

Lõpupoole selline kollane. See oli augustis.

Lillede seas oli palju "umbrohtu" kui taime kohta üldse nii öelda tohib, sest eks iga taim tahab elada ja saadab oma seemned teele lootuses jätkata

omataolise taimega järgmisel aastal. Aga ehk sellepärast ongi need üheaastased nii kaunid?

Lihtne , aga fantastiline!

Rukkililli oli nii siniseid kui ka roosasid

Kurgirohi ja rõngaslill?

Salatit ma kurgirohust tol aastal ei teinud

Jälle moonid.

Kollased "päikesed".

Isegi lina oli seemne hulgas.

Ja jah, esimene aasta oli niit super-vuper kaunis ja vägagi romantiline. Siis võttis meed trimmeri ja niitis ilu maha.

Kaduvikku läks see ilu

Mesimummud jäid ilma oma maandumisradadest ja mina niidust...

See on juba mulluse suve niit. Ei mingit värvikirevust, pigem valge ja kõrge hein, karikakrad ka õnneks.

Kurb küll, aga järgmistel aastatel kasvas kodumaine kraam peale. Ikka tulikad, karikakrad ja võilill muidugi ka. Õnneks ka kõrrelisi, raudrohtu ja mõned kellukat. Olin ise rumal, et lisasin rohuseemet. selle vahelt ei pääse lilleseemned kasvama. Õnneks on mutt mulle abiks ja tema mullahunnikutesse ikka külin lilleseemneid.

Vot selline oli mu kallis lilleniit möödunud suvel. Seega neljandal aastal. Mul on kahju, et ma ei jäädvustanud kõiki aastaid täpselt, aga hea seegi, mis on.